Weinbergist ja mõni teine mõte

Hei – oled Heinrich Weinbergi koduleheküljele jõudnud. Tere tulemast!

Heinrich Weinberg ei ole minu pärisnimi. Valikust niipalju, et legendi järgi olnud see mu vanaisa sünnipärane nimi, enne kui 1930.aastatel mõlemad eestipärasteks ümber muudeti. Vanaisa oli oma elu jooksul ka lehemees – ajakirjanik. Seega: in respect!

Nimede ligikaudsest hääldamisest… Heinrich Weinbergi tuleks välja öelda siiski eestlasele omaselt nii nagu kirjas [ei], mitte saksapäraselt [ai].

Miks pseudonüüm? Tsiteerides klassikuid: lugeja siiski ei oska kirjanikku tema tekstidest eristada. Ehk siis võibolla aitab pseudonüüm esile pääseda tekstil enesel ja autoril mõnevõrra tahaplaanile jääda? Ei puudu ka see hull mõte, et mine tea – kui juhtub, õnnestub kunagi tõlgeteni jõuda, siis igal juhul on Heinrich Weinberg mujal ilmas lihtsam välja öelda kui mõni ehe Eesti-pärane täpitähtede ja rohkete järjestikuste konsonantidega nimi… Igapäeva töö kogemusest võin kinnitada, et kaubamärgil on väga oluline roll oma toote müümisel. Olen püüdlikult kultiveerinud Weinbergi kaubamärki 🙂

Kirjutamise pisik on veres juba kaua aega. Ja siis ükskord keegi tuttav ütles: “Sa peaksid raamatuid kirjutama!” Võtsin seda kohe päris tõsiselt. Noh – pigem ikka olen siiski hobikirjanik, sest mul on “päris” päevatöö ka jätkuvalt olemas.

Siia siis tekitan lihtsalt mingi listi, kus on avaldamise järjekorras lood üleval; vt Maailm ja mõnda lehte!

Elame, näeme.