Kasutusvalmis

Detsembrikuu (ja ka aasta 2014) on siis selleks korraks sama hästi kui läbi. REAKTOR tuli veel enne lõppu lugejate ette värske kiirguse üledoosiga. Isiklikult saan siis ka aastale joone alla tõmmata ja tõdeda, et päris produktiivne olen olnud. Selles numbris siis lugu “Kasutusvalmis“. Seekord lühijutt. Mitte laast, mitte jutustus ega lühiromaan. Parasjagu selline ca 5 000 sõna ringis.

Hea koht öelda aitäh Arturile, kelle töökus on olnud muljetavaldav ja kes on õnneks suhteliselt halastamatu. Samuti komaküttijatele – ilmselt siis Mirjam.

Tõeline šokker oli muidugi jutu illustratsioonide pool… Kui esimesest ehmatusest üle sain ja juba seda va tõpra-pilti uudistasin, siis tekkis muidugi arusaamine ka, et nagu ikka – sõnas ei tundu asjad pooltki nii õõvastavad kui pildis. Ja noh, natuke enesega rahulolu saan endale ka lubada – vähemalt kunstnikku suutsin inspireerida. Hää tulem!

Jutt ise on selline postapo settingus. Tegelikult sai see omamoodi huvitava alguse tööpealkirjana “Täna veel laseme rakette”. Seejärel tuli esimene osa ja siis tasapisi järgnevad jupid. Ühel hetkel sai mitu osa välja visatud ja tulem on siis niisugune.